Sáibučalbmeravddat, dahjege “soap brows”, leat šaddan oktan bivnnuheamos vuogádagain čábbodatmailmmis. Dát álkes ja beaktilis teknihkka addá vejolašvuođa oažžut dievva ja bajás loktejuvvon čalbmeravddaid ruovttus, mat bistet olles beaivvi. Vuogádat geavaha dábálaš sáibbu čalbmeravdageala sadjái, ja dat addá nanu doallu ja luonddulaš, muhto seammás definerejuvvon, boađus. Geavahettiin dušše moadde ovttageardánis reađu, dego čalbmeravda-hárjji ja rievttes sáibbu, sáhtát ieš ráhkadit čalbmeravddaid mat orrot dego profesionála livččii daid laminearren.
Mii lea sáibučalbmeravddat-teknihkka?
Sáibučalbmeravddat-teknihkka lea čalbmeravddaid stilenvuohki, mas geavahuvvo sáibbu ja unna hárji (spoolie) čalbmeravddagurmmaide hámi ja doalu addimii. Ulbmilin lea hárjet gurpmaid bajásguvlui ja olggosguvlui, mii dagaha ahte čalbmeravddat orrot viidábut, dievvábut ja eanet teksturerejuvvon. Dát vuohki lea earenoamáš bivnnut, daningo dat addá nu gohčoduvvon “feathery” dahje dolggolaš gehčojumi, mii lea sihke moderna ja luonddulaš. Sáibbu nanu doallu sihkkarastá, ahte gurpmaat bissot báikkistis olles beaivvi, juoga man eai buot čalbmeravdagelat nagot dahkat. Dasa lassin dat lea hui hálbes molssaeaktu, go ii gáibit divrras spesiálabuktagiid.
Dárbbašlaš reaiddut ja rievttes sáibbu válljen
Vaikko teknihkka lea álkes, lea rievttes reaidduid ja sáibbu válljen dehálaš jus áigu oažžut buoremus bohtosa boalluid haga. Don it dárbbaše olu diŋggaid, muhto vállje daid várrogasat.
Vállje rievttes sáibbu
Ii guhtege sáibbu heive dán hommái. Buoremus lea geavahit čađačuovgi glyseriinnasáibbu. Dakkár sáibbuin leat máŋga ovdamuni:
- Čađačuovgi: Dat ii guođe vilges bázahusaid dahje filmma čalbmeravddaide, mii dáhpáhuvvá dávjá dábálaš, vilges sáibbuiguin.
- Nanu doallu: Glyseriinna addá buori doalu guhkkebojuid bidjamii báikkiideaset haga nu ahte dat eai šatta liiga garrasin.
- Álkes geavahit: Dat lea álki seahkuhit unna čáziin rievttes konsisteansan.
Välte sáibbiid, main leat olu hajuávdnasat, ivdneávdnasat dahje liige buoiddismahtti vajat, dainugo dat sáhttet ággardit liikki čalmmiid birra dahje dagahit ahte čalbmeravddat orrot buoiddesin.
Muđui reaiddut
Sáibbu lassin dárbbašat dušše moadde ášši:
- Spoolie-hárji: Dát lea eaktun. Vállje nana, muhto seammás dipma hárjji, mii beassá bures buot gurpmaide. Sihkkaraste ahte hárji lea álo buhtis ovdal geavaheami.
- Čáhcci dahje nanusmahttinspray: Dárbbašat vehá golggusa sáibbu aktiveremii. Sáhtát geavahit dábálaš čázi dahje nanusmahttinspray (setting spray), mii sáhttá addit lassidoalu. Geavat spray-bohtala mii addá fiinna, ovttatássásaš sirkkoštusa.
Lávdegis lávkái: Mo stilerejuvvojit čalbmeravddat boalluid haga
Go dus leat rievttes reaiddut, lea áigi álgit stileret. Čuovo dáid lávkkiid vai oaččut perfekto, boalluhis sáibučalbmeravddaid.
1. Ráhkadeapmi: Álggat álo buhtes ja goikkis čalbmeravddaiguin. Sihkkaraste ahte dain ii leat buoidi, vuoide dahje ovddit beaivvi makeup-bázahusat. Buhtes vuođđu lea dehálaš vai sáibbu dáhpášuvvá ja bistá bures.
2. Sáibbu návdiminen: Návdat spoolie-hárjji vehá čáziin dahje nanusmahttinspray'ain. Ii galgga leat menddo njuoska, dušše vehá. Välte dan ahte sprei'jet njuolga sáibbu ala, dasgo dalle sáibbu sáhttá šaddat liiga njuoskan ja váttis geavahit.
3. Sáibbu váldin hárjái: Riehpo návdadan hárjji várrogasat sáibbu badjaleahkái dassážii go hárjái šaddá pasta-lágan seavdnjadas. Doaibma lea oažžut dássidis seavdnjadasa, mii ii leat liiga njuoska dahje goikkis. Dát lea čovdameattáhus jus áigu välttit boalluid.
4. Stiilan ja hárjen: Hárjet čalbmeravddaid bajásguvlui, álggos siskelis ravddas ja bargga olggosguvlui. Geavat hárjji deaddit gurpmaid vehá liikki vuostá. Dát veahkeha daid “lamineret” ja bisuhit sajistis. Sáhtát hárjet daid njuolga bajás dahje vehá siidoguvlui, dan mielde makkár stiiilla háliidat.
5. Hábmen: Go buot gurpmaat leat hárjejuvvon bajás, geavat hárjji geaži dahje suorpma deaddit badjeráji vulosguvlui ja ráhkadit siivui ja definerejuvvon hámi. Dát addá čorgadis ja hábmjuvvon bohtosa.
6. Buhtisteapmi: Jus liiki birra leat bázahusat, buhtiste daid eret ovdalgo sáibbu goiká. Geavat dan várás buvssasáibbi vehá návdaduvvon čáziin.
Bohtosiid nanusmahttin ja dábáleamos meattáhusat
Go čalbmeravddat leat hábmjuvvon, leat moadde ášši mat lea buorre muitit vai boađus bistá guhká ja lea nu buorre go vejolaš.
Mo välttit dábáleamos meattáhusaid
Sáibučalbmeravddat leat álkes teknihkka, muhto álggos sáhttet dáhpáhuvvat moadde meattáhusa. Dábáleamosat leat:
- Geavahat liiga olu čázi: Dat dagaha ahte sáibbu šaddá skuhpohassan ja doallu headju. Boađus sáhttá maid šaddat liibbas.
- Geavahat boastut sáibbu: Vilges, opak-sáibbut dávjá guđđet vilges filmma dahje boalluid mat leat oidnosaččat, earenoamážit seavdnjat čalbmeravddain.
- Geavahat liiga olu sáibbu: Dat sáhttá dagahit ahte čalbmeravddat orrot garrasin, luonddumeahttumin ja boalluid siste. Vállje álot unnit go eanet.
- Dievdat čalbmeravddaid ovdal stiilama: Jus háliidat dievdit guoros sajiid, daga dan maŋŋel go sáibbu lea áibbas goikán. Geavat dalle dinis čalbmeravdapene dahje pulvariid. Jus dagat dan ovdal, sáhttá ivdni sevnnjoduvvat ja boađus šaddá eahpedássidis.
Rievttes teknihkain ja hárjehallamiin sáhtát fargga návddašit perfekto, guhkesáigásaš ja dievva čalbmeravddain beaivvi beaivvis. Dát lea beaktilis vuohki loktet iežat čalbmeravddaid ođđa dássái hálbes ja álkes vugiin.
