Vreme čitanja: 6 minuta

Čalbmegolbmasáibu: mo nannet hámi ja guolggaid

Oahpa mo geavahit sáibbu oažžun dihte čáppa ja bistevaš čalbmegolbmaid. Álkes rávvagat fiehtár "soap brows" bohtosii ruovttus.

Čalbmegolbmasáibu: mo nannet hámi ja guolggaid

Čáppat hámejuvvon čalbmegolbmat leat dehálaš oassi čoavddi olgogovas, ja dat rámmestit čalmmiid ja addet ealggu. Maŋimuš jagiid lea okta teknihkka šaddan earenoamáš bivnnuhin sihke sosiála mediain ja čábbodatmailmmis: čalbmegolbmaid hábmen spesiála sáibbuin. Dát metoda, maid dávjá gohčodit "soap brows", lea álkes ja beaktilis vuohki oažžut bistevaš ja definerejuvvon čalbmegolbmaid mat ožžot voluma. Dát lea perfeakta čoavddus sidjiide geat háliidit lunddolaš, muhto seammás fiehtár olgogova.

Mii lea čalbmegolbmasáibu ja manin dat lea nu beaktilis?

Čalbmegolbmasáibu ii leat dat seamma go dábálaš gihtasáibu. Dat lea dábálaččat čađačuovgi sáibu, mas dávjá lea glyseriinná, mii lea ráhkaduvvon earenoamážit čalbmegolbmaid hápmemii. Glyseriinná veahkeha seailluhit čalbmegolbmaid guolggaid sajes guhkit áigge, ja seammás dat ii guođe vilges bázahusaid dego muhtin dábálaš sáibbut sáhttet dahkat. Dán metoda váldooassi lea ahte sáibu ráhkada náhkkái ja guolggaide tenna, mii doallá daid badjin ja hámejuvvon dilis olles beaivvi. Boađus lea dávjá "laminerejuvvon" oaidnu, mas guolgagat leat čielgasit oidnosis ja čalbmegolbmat orrot dievasut ja definerejuvvon.

Manne válljet sáibbu eará buktagiid ovdal?

Vaikko gávdnojit máŋggalágan čalbmegolbmagelat ja -voksat, de sáibus leat muhtin ovddut:

  • Bistevašvuohta: Sáibu addá earenoamáš nana doaladumi mii bistá guhkit go máŋga eará buktagat. Dat heive erenoamážit sidjiide geain leat garra dahje váttis guolgagat maid lea váttis hálddašit.
  • Voluma: Sáibu dahká čalbmegolbmaid dievasut oainnu, go dat lokte juohke guolgaga ja addá dan ala guhkes ja dievasut oainnu.
  • Lunddolaš olggosoaidnu: Vaikko dat doallá nannosit, de sáibu sáhttá addit lunddolaš bohtosa. Go dat goiká, dat šaddá čađačuovgin ja ii oidno, muhto dušše doallá guolggaid sajes.
  • Geavaheaddjiustitlaš: Metoda lea álkes oahppat ja ii gáibit máŋga diŋgga – dušše sáibbu, spirálhárjja (spoolie) ja veaháš čázi.

Mo geavahit čalbmegolbmasáibbu – lávka lávkka duohken

Oažžun dihte buoremus bohtosa lea dehálaš čuovvut muhtin álkes lávkkaid. Dát rávvagat veahkehit du oažžut perfeakta, bistevaš čalbmegolbmaid.

Lávka 1: Ráhkadeapmi

Álggat álo buhtis ja goikkis čalbmegolbmaiguin. Sihko eret buot meaikka bázahusaid ja oljjuid nákkus. Buhtis vuolggasadji sihkkarastá ahte sáibu darvána buorebut ja boađus bistá guhkit.

Lávka 2: Aktiveren

Kostte spirálhárjja veaháš čáziin dahje spreijje veaháš seailluhan spreijja (setting spray) njuolga sáibui. Váru ahte it geavat menddo olu čázi, daningo dat sáhttá dahkat sáibbu menddo njalkkasin ja heajudit doaladumi. Hárjjet hárjja sáibui dassážii go dasa darvána dihtomeroš seaksa, pásta-lágan buktaga.

Lávka 3: Hábmen

Hárjjet čalbmegolbmaid guolggaid vuosttažettiin vulos ja olggosguvlui. Dát sihkkarastá ahte buvda gokčá juohke guolgaga bures. Dasto hárjjet guolggaid badjásguvlui ja veaháš olggosguvlui, čuovvut háliiduvvon hámi. Geavat hárjja geaži geahččalit ja sirret guolggaid oažžun dihte čielgasut oainnu.

Lávka 4: Nannen ja dievvasteapmi

Go leat duhtavaš hámiin, deaddil guolggaid náhkkái hárjja duogábealde dahje suorpmain. Dát veahkeha nannet daid ja dahkat oainnu bistevaččabun. Divtte sáibbu goikat ollásit, mii dábálaččat váldá minuhta dahje guokte. Jus háliidat dievasteapmi ráiggiid, de geavat dan maŋŋá čalbmegolbmapenne dahje -puvdera. Lea dehálaš vuordit dassážii go sáibu lea ollásit goikkadan, vai it bilat hámi.

Vinkkat ja triksat buoremus bohtosii

Vaikko metoda lea álkes, de muhtin smávva vinkkat sáhttet dahkat stuora erohusa:

  • Vállje rievttes sáibbu: Geavat álo čađačuovgi sáibbu, mas lea glyseriinná, vai vealtát vilges bázahusaid. Gávdnojit maiddái spesiála čalbmegolbmasáibbut mat leat heivehuvvon dán ulbmilii.
  • Álggat uhccán buktagiin: Lea álo álkit lasihit eanet go váldit eret. Álggat uhccán meariin ja lasit jus dárbbahat eanet doaladumi.
  • Doala spirálhárjja buhtisin: Basa hárjja jeavddalaččat vai bázahusat eai čoggo ja boađus šaddá álo buhtisin ja čielggasin.
  • Hárjehallan dahká meistara: Dehgo buot čábbodatmetodaiguin, de hárjehallan lea čoavdda. Ale lottahala jus it lihkostuva vuosttaš geardde. Muhtin áiggi geahčen gávnnat teknihka mii heive buoremusat du čalbmegolbmaide.

Čalbmegolbmasáibbu geavaheapmi lea beaktilis ja olámuttolaš vuohki oažžut professunealla oainnu ruovttus. Dát álkes teknihkka addá vejolašvuođa hálddašit juoba váddáseamos guolggaid ja hábmet čalbmegolbmaid mat ožžot fuomášumi ja bistet olles beaivvi.