Vreme čitanja: 5 minuta

Ruskkes gielkaripsát: subtiila alternatiiva ja mo daid bidjat

Oahpa ruskkes gielkaripsáid subtila čájáhusa ja mo bidjat daid lunddolaš boađusin.

Ruskkes gielkaripsát: subtiila alternatiiva ja mo daid bidjat

Čalmmehábmen lea máŋggaid beaivválačča čábbosatrutiinna oassin. Vaikko klassihkalaš čáhppes gielkaripsát leat bivnnuhat, de ruskkes gielkaripsát fállet máddodut ja lunddolaččat olggosoainnu. Dat leat erenoamáš válljejupmi sidjiide, geat háliidit nannet iežaset čalmmiid almmá menddo dramatalaš váikkuhusa haga. Ruskkes ripsát sáhttet addit eleganhta ja rafinojuvvon loahppabohtosa, mii heive bures sihke beaive- ja eahketgeavaheapmái.

Goaht manin válljet ruskkes gielkaripsáid?

Ruskkes gielkaripsát eai leat dušše treanda, muhto maiddái geavatlaš válljejupmi máŋgga siva dihte. Vuosttažettiin dat addet olu lunddolaččat olggosoainnu go čáhppes ripsát. Ruskkes ivdni sulastahttá buorebut olbmo iežas ripsáid, erenoamážit jos dus leat čuovgat vuovttat dahje čuovgat liiki. Dát máddodat dahká daid erenoamáš heivvolažžan beaivemeaikii dahje “no-makeup makeup” -stiilii, gos ulbmilin lea čábbudahttit lunddolaš čáppisvuođa almmá oidnosis leahkki meaikka haga. Dasa lassin ruskkes ripsát sáhttet buktit ovdan du čalmmiid ivnni iešguđetlágan vugiin; omd. vilgesčalmmiin dahje ruonáčalmmiin sáhttá ruskkes kontrásta dahkat čalmmiid ivnni vel čielgasabbon.

Gii berrešii eanemusat ávkkástallat ruskkes ripsáin?

Vaikko ruskkes gielkaripsát heivejit buohkaide, de muhtin joavkkut sáhttet ávkkástallat daiguin eanet go earát. Olbmot geain lea čuovgat liiki ja čuovgat vuovttat, dego blondinat ja ruksesvuovttagat, gávnnahit dávjá ahte ruskkes ripsát sulastahttet buorebut sin lunddolaš ivnniide ja addet unnit rájáid go čáhppes ripsát. Maiddái sii, geat eai leat hárjánan geavahit gielkaripsáid, sáhttet álkit álggahit ruskkes variánttain, danin go dat leat eanet ándagassii ja unnit váttisheames bidjat. Jos dus leat čuovgat čalmmit, dego vilges, ruoná dahje ruškesčalmmit, ruskkes ivdni sáhttá nannet du čalmmiid ivnni ja dahkat daid šeargut almmá nu ahte ii váldde menddo olu fuomášumi.

Ruskkes gielkaripsáid bidjan lávkkiid mielde

Gielkaripsáid bidjan sáhttá orrut váttis álggus, muhto hárjehallamiin šaddá álkit. Čuovo dáid lávkkiid ovttageardánis ja beaktilis bidjan dihte:

1. Valmmanasteapmi

Álggat buhtis ja goikkis ripsáiguin. Geavat ripsáidgohcáma vai it njuolggo iežat lunddolaš ripsáid. Sáhtát bidjat oalle unna maskára vai gielkaripsát seahkkanit buorebut du iežat ripsáiguin. Dát maiddái addá buoret vuođu gielkaripsáide.

2. Ripsáid heiveheapmi

Ovdal go bijat liimma, iska ripsáid du čalbmelohkii. Doala ripsábátti du lunddolaš ripsáidrádjii ja oainnát heivego dat. Jos báddi lea menddo guhki, čuohpa dan olgogežiin unna bihtáža eret. Ále goassege čuohpa siskkogežiin, danin go dat sáhttá billistit ripsáid lunddolaš hámi.

3. Liimma bidjan

Bija daŋas ja ovttadat liimma gielkaripsáid báddái. Geavat liimma mii lea ráhkaduvvon gielkaripsáide. Várut ahte it bija menddo olu liimma. Vuordde sullii 30-60 sekundda, dassážii liibma šaddá vehá seaggi. Dát veahkeha ripsáid dáhkat jođáneappot ja bisut buorebut.

4. Bidjan iežas ripsáid ala

Geavat pinsehtaid dahje spesiala ripsáidbidjanreaiddu vai bijat gielkaripsáid nu lahka go vejolaš du iežat ripsáidrádjái. Álggat guovdu, ja deatta dalle siskkit ja olggut gežiid báikkiideaset. Geahča vuollos speadjalis go bijat ripsáid, dat sáhttá dahkat proseassa álkibun.

5. Loahppaheaivideapmi

Go ripsát leat báikkis, deatta daid várrogasat du lunddolaš ripsáid vuostá pinsehtaiguin dahje sorpmaidgežiiguin. Jos háliidat, sáhtát bidjat velá oalle unna maskára vai ovttastahtát gielkaripsáid ja iežat ripsáid. Sáhtát maiddái geavahit daŋas eyeliner-rádjeguosa ripsáidrádjii čiehkat bátti jos dat oidno.

Ovddasmannama dihtomušat ja siivvun

Vai sáhtát geavahit iežat ruskkes gielkaripsáid ođđasit, lea dehálaš ahte dikšot daid riekta. Go áiggut váldit daid eret, bija oljjohis meaikaváldinávdnasa vanutuppui ja sillo dan várrogasat ripsáidrádjái. Dát loaktá liimma. Geaze dalle ripsáid várrogasat eret olgogeži rájes siskkogeži guvlui. Buhtista ripsáid nu ahte njoalut eret boares liimma ja meaikka vanutuppuin ja meaikaváldinávdnasiin. Bija daid máhccut iežaset originála guohppui vai dat doalahit hámi ja bissot buhtisin boahtte geavaheapmái.