Ombre-gaccat leat elegantta ja ođđaáigásaš vuohki čájehit iežat persovnnalaš stiilla. Dát teknihkka, mii mearkkaša jalla lassáneami ovtta ivnnis nubbái, lea šaddan bivnnuhin go dat addá gaccáide erenoamáš ja fiinna olggosoainnu. Ruvsodaviid ja violetta ivnniid ovttasteapmi lea earenoamáš čáppis, mii heive sihke árgabeaivái ja feestii. Vaikko dat orru váttisin, de lea duohtavuođas álki oažžut profešunealla bohtosa ruovttus muhtin vuođđogálvvuiguin ja veháš hárjehallamiin.
Válgga rivttes ivnniid
Vuođđun lihkostuvvan ombre-manikyrii lea rievttes ivnniid válljen. Ruvsodaviid ja violetta hárrái leat máŋga vejolašvuođa. Don sáhtát válljet subtiila lassáneami geavahades pastella-ruvsodaviid ja lávendel-ivnni, mii addá njálgga ja romanttihkalaš olggosoainnu. Jos háliidat eanet kontrásta, sáhtát ovttastit čielgasit fuksia-ruvsodaviid čiekŋalis violettain. Deaŧaleamos lea ahte ivnnit harmoniijain heivejit oktii. Álot lea buorre idea iskkadit ivnniid báhpáris ovdalgo álgá gaccáid lakket, vai oainnát makkár bohtosa oaččut.
Gaccat válmmaštallan ombre-stiilii
Ovdalgo álggát lakket, lea deaŧalaš válmmaštallat gaccaid bures. Dát sihkkarastá ahte bohtos šaddá siivui ja bistevaš.
1. Buhtisteapmi ja hábmema
Álggat buhtistemiin gaccaid boares lakkas. Háme gaccaid fiillain dan hápmái maid háliidat, ležžet dat de govdadat, njealjehasčiegagat dahje beallemáddu-hámis. Dasto hoilo gaccanáhki ja buhtis gaccabáji bures. Siivui ja ovttalágan gaccabáddji lea vuođđun čáppa manikyrii.
2. Vuođđolakkeren
Ále goassege vajálduhte vuođđolakka. Dat ii dušše suddje du iežat gaccaid ivdnái mii sáhttá daidda njammut, muhto dat maiddái dahká ahte ivdnálakka bistá guhkit. Atte vuođđolakka goikat oalát ovdalgo jotkkat.
Láhttenláhtte-ráva ombre-efekta várás
Dál go gaccat leat válbmasat, sáhtát álgit ráhkadit ombre-efekta. Dárbbašat ruvsodavit ja violetta lakká, sminkasvampa ja bajitlakka.
- Láhtten 1: Lakke olles gacca vuođđoivnniin. Dábálaččat geavahuvvo gehppes ivdni, dego ruvsodavit. Lakke ovtta dahje guokte gearddi vai oaččut buori vuođu. Atte lakká goikat oalát.
- Láhtten 2: Váldde sminkasvampa. Lakke dasa guokte ráippu, ovtta ruvsodaviin ja nuppi violettain, bálddalagaid. Ivnniid galget leat veháš badjálagaid svampas vai lassáneapmi šaddá jallat.
- Láhtten 3: Deaddil varrugasat svampa gacca ala. Sáhtát rulllet dan veháš siiddu guvlui vai ivnnit seahkánit bures. Fertet leat jođán go lakka goiká johtilit.
- Láhtten 4: Gearddut láhtten 3 jos háliidat čielgasut ivnniid. Muitte álo addit lágádagaid goikat veháš gaskkas.
- Láhtten 5: Go leat duhtavaš ombre-efektain, váldde unna penseala ja diŋgga dan gaccálakka-sihkkunvuoidasii. Buhtis varrugasat buot liige lakká mii lea báhcán gaccanáhkái.
- Láhtten 6: Loahpat álo bajitlakkain. Dat ii dušše seailut du dáidaga ja addá dasa šearguma, muhto dat maiddái dahká lassáneami vel jallabun.
Rávvagat jalla lassáneami várás
Jalla lassáneapmi lea ombre-teknihka váimmuš. Muhtin ávkkálaš rávvagat sáhttet veahkehit du oažžut buoremus bohtosa. Vuosttažettiin, geavat álo ođđa ja buhtes oasi svampas juohke gacca várás vai ivnnit eai seahkánuva menddo olu. Dasto, iskkus deaddilit svampa dušše njuolga vulos ja bajás iige siiddu guvlui, vai ivnnit eai seahkánuva liigás. Jos háliidat vel jallabut lassáneami, sáhtát njuoskadit svampa veháš čáziin ovdalgo laket dasa. Dát veahkeha lakká seahkánit buorebut. Hárjehala vuosttaš báhpáris vai gávnnat teknihka mii heive dutnje buoremusat.
