Elegantta ja stilalaš manikyr sáhttá leat dehálaš oassi olbmo ovdanbuktimis. Vilges ja golli ivnniid kombinašuvdna gihppagiin lea áiggeheapme klassihkar, mii addá luksuslaš ja seailluheaddji ilpmi. Dát ivdnekombinašuvdna heive bures sihke beaivválaš geavaheapmái ja erenoamáš dilálašvuođaide, ja dat čájeha sihke elegánssa ja persovnnalašvuđa. Čuovo min lávki lávkái rávvagiid ja oahpa mo ieš sáhtát ráhkadit čáppa vilges-golli gihppagiid ruovttus.
Mo ráhkadit elegantta vilges ja golli gihppagiid?
Vilges ja golli manikyr ráhkadeapmi ii leat nu váttis go sáhttá orrut. Don dárbbašat dušše veahá gieđahallama ja rievttes reaidduid. Dás leat rávvagat mo don lihkostuvat.
1. Gihppagiid buorre ráhkadeapmi
Ovdal go álgá lákket, lea dehálaš ráhkadit gihppagiid albma láhkai. Buorre vuođđu sihkkarastá ahte manikyr bistá guhkit ja lea čábbát. Álggát bassamiin ja buhtisteamiin gieđaid ja gihppagiid. Geavat mildes sáibbu ja liegga čázi. Dasto goikadat gieđaid bures. Geavat gihpafilá ja hábme gihppagiid dan hápmái maid háliidat, ovdamearkka dihte ovdalaš dahje njealjehas. Muitte ahte don galggat dušše fiilet gihppagiid ovtta guvlui vai dat eai luoddanu. Dasto geavat gihpabáttiid hoavdima várás. Geahča eret gihpabáttiid várrogasat gihpačuggeiin dahje erityis reaidduin. Loahpas buhtis gihpa alde buot busttáid ja ráhkkan lákkemii.
2. Vuđđoláhkka ja vilges ivdni
Go gihppagat leat ráhkaduvvon, lea áigi lákket. Álggát álo vuđđoláhkain. Vuđđoláhkka suddje gihppagiid ivdnepigmeanttain ja veahkeha gihpaláhkka bistit guhkit. Bija ovtta asehis lága vuđđoláhkka buot gihppagiidda ja divtte dan goikat albma láhkai. Dan maŋŋá lea áigi vilges láhkii. Vilges ivdni sáhttá leat hástaleaddji, danne go dat sáhttá šaddat eahpádássidis. Bija guokte dahje golbma asehis lága vilges gihpaláhkka vai oaččut dássidis ja čiekŋalis ivnni. Lea dehálaš ahte juohke láhkka beassá goikat bures ovdal go bijat ođđa lága. Dát eastada buolžžaid ja sihkkarastá čáppa loahppabohtosa.
3. Gollehearvvaid lasiheapmi
Go vilges vuođđu lea gorrán, sáhtát lasihit gollehearvvaid. Dás sáhtát leat kreatiivvalaš. Don sáhtát geavahit ovdamearkka dihte:
- Golleláhkka: Geavat asehis brusha ja sárggo unna sárgguid, čuoggáid dahje eará minstariid. Sáhtát ovdamearkka dihte sárgut fránskalaš manikyr-stiillas golleráiggi gihpa geahčái.
- Glitter: Bija veaháš glittera gihpa vuđđui dahje beare oassái gihpas vai oaččut “ombre” -effeavtta.
- Gollefoila: Leikka unna bihtáid gollefoilas ja bija daid várrogasat vilges láhkka ala go dat lea vel veahá njuoskan. Geavat pinsehtaid vai lea álkit.
Vállje metoda mii heive du dáiduide ja stiilii. Muitte ahte “unnán lea eanet” – unnán golli sáhttá addit hui elegantta ilpmi.
4. Loahpaheapmi bajitláhkain
Go leat duhtavaš hearvvaiguin, lea áigi loahpahit manikyr. Geavat álo bajitláhka (top coat). Bajitláhkka ii dušše atte sevnnjodeaddji ja profeššunealla ilpmi, muhto dat maiddái suddje manikyr nu ahte dat ii luoddanu ja bistá guhkit. Bija ovtta dássidis lága bajitláhkka buot gihppagiidda ja ále vajálduhte gokčat maiddái gihpa geaži. Divtte dan goikat albma láhkai. Profeššunealla loahppabohtosa várás sáhtát vel čorget gihpa birrasa váttusdiŋggain ja gihpaláhkka-eretin váldin ávdnasiin, jos láhkka lea mannan gihpabáttiide.
Mo dikšut vilges ja golli manikyr?
Vai du vilges ja golli gihppagat bissot čábbán nu guhká go vejolaš, lea dehálaš dikšut daid riekta. Várut garra kemikálaid, dego buhtistanávdnasiid, ja geavat álo gieđahánsaid go barggat dákkáriiguin. Bija beaivválaččat giehtavuoidda ja gihpaoljju vai gihpabáttit ja gieđat bissot njuoskan ja dearvvašin. Jos oainnát ahte gihpaláhkka álgá luoddanit, sáhtát divvut dan unna láhkain seamma ivnnis ja loahpahit ođđa bajitláhkain. Dáinna lágiin sáhtát návddašit du elegantta manikyras vel moadde beaivvi guhkit.
