Vreme čitanja: 5 minuta

Neonnaglat geassái: gággá ráhkadeapmi ja dássidis gokčan

Oahpa mo oaččut čábbát ja dássidit neonivnnát naglaid geassái vuđolaš ráhkademiin ja rievttes teknihkain.

Neonnaglat geassái: gággá ráhkadeapmi ja dássidis gokčan

Geassi lea áigi, goas mii háliidit eanet ivnniid iežamet eallimii, ja dat guoská maiddái min naglaide. Neoneivnnát naglat leat perfeakta vuohki buktit ovdan geasi ilu ja energiija. Muhto vai oaččut daid čuvges ivnniid boahtit ovdan čábbát ja dássidit, lea dehálaš ráhkadit gággáid vuđolaččat. Rievttes teknihkain sáhtát oažžut bistevaš ja nealgehahtti bohtosa, mii heive bures beaivválačča vuoibmái.

Naglaga dehálaš ráhkadeapmi

Ovdel go álggát lakket, lea dehálaš ahte du gággát leat buhtisat ja riekta hápmáduvvon. Dát sihkkarastá ahte láhkka bisseha buorebut ja loahppaboađus lea siidut. Álggat buhtisteamiin naglaid ja gieđaid, ja sihkko daid bures. Geavat naglafiilla hápmát naglaid nu mo ieš háliidat – ležžet dat de govdadat, njealjehasat dahje vitnjut. Muitte fiilet naglaid ovtta guvlui vai dat eai riegádan. Dasto hoavdda várrugasat naglabáttiid maŋos guvlui naglabáttisáimmuin dahje oránšamuorain. Loahpas sáhtát viehka álkit buffemin gággá bajildusa vai oaččut dan siidabun ja buorebut valmis láhkii.

Vuođđoláhkka – Dehálaš suodji ja vuođđu

Ále goassege vajálduhte vuođđoláhka, earenoamážit go geavahat nana pigmeanttaid nugo neoneivnniid. Vuođđoláhka dagaha máŋga ávkki:

  • Dat suddje du iežat naglaid das ahte ivdni ii njuokčasa daidda ja dagat daid fiskadin.
  • Dat dahká gággá bajildusa siidabun, mii álkidahttá ivdneláhka dássidis njuvdojumi.
  • Dat lasiha manikyra bistevašvuođa, nu ahte it dárbbaš nu dávjá divustit dan.

Njuvdo ovtta oalle seaggi vuođđoláhka-gearddi juohke naglii ja divtte dan goikat oalát ovdal go joatkkát ivdneláhkain.

Mo njuvdot neonláhka dássidit

Neoneivnnát láhkat sáhttet leat vehá hástaleaddjit, go dat sáhttet dávjá šaddat ránttálažžan. Muhto muhtun vugiiguin sáhtát olahit profeššuvnnalaš bohtosa. Buorre vuohki lea geavahit vielgat dahje čuovges vuođđoláhka vuođđun neoneivdnái. Vielgat vuođđu dahká ahte neonivdni čuovgá vel eanet ja gokčá dássideappot. Go njuvdot ieš neonláhka, geavat golmma njuvduma teknihka: vuostaš njuvdun guovdu nagla, ja dasto guokte eará njuvduma goappaš bealde. Geavat seaggi gearddiid ja divtte juohke gearddi goikat bures ovdal go njuvdot ođđa gearddi. Dábálaččat guokte dahje golbma seaggi gearddi leat buoret go okta pásses geardi.

Loahpalaš divodeapmi ja bajimus láhkka

Go leat duhtavaš ivnni gokčamiin, lea áigi lasihit bajimus láhka. Dát ii dušše atte naglaide fiinna sevdnjesvuođa, muhto maiddái suddje láhka nu ahte dat ii lohkkasa nu johtilit ja bistá guhkit. Bajimus láhkka maiddái sihkkarastá ahte manikyra bissu čábbán guhkit áiggi. Jos láhkka lea mannan naglabáttiid ala, sáhtát geavahit unna penseļa maid leat dohppen naglaláhka-sihkkunčáhcái ja buhtistit daid báikkiid várrugasat. Loahpalaš detáljan sáhtát vel njuvdot naglabáddaoljju naglabáttiide vai dat bissot lieggasat ja dearvašlaččat.

Go čuovut dáid rávvagiid, sáhtát návddašit čuvges ja bistevaš neonnaglaiguin olles geasi. Dat lea somás vuohki čájehit iežat persovnnalašvuođa ja lasihit vehá eanet ivnni árgabeaivái.