Julggit leat dávjá dat rumaša oassi maid mii vájamáhttit eanemusat, vaikko dat gusket min beaivválaččat. Ruovttu ráfi siste sáhtát addit daidda dan fuolahusa maid dat ánssášit, ja okta álkimus ja beaktileamos vugiin lea geavahit juolgemaskka. Dát dikšun ii leat dušše njuoratmánni, muhto maiddái dehálaš oassi jeavddalaš čábbodatdikšumis mii veahkeha doallat julggiidat liikkiin, goallusin ja buresveadjin.
Manne lea dehálaš dikšut julggiid?
Min julggit leat stuorra noađi vuolde juohke beaivvi. Dat guddet min rumašdeattu, leat dávjá gitta gápmagiin ja sáhttet šaddat goikkasin ja ropmon. Jeavddalaš fuolahus ii leat dušše estehtalaš ášši, muhto maiddái vuohki eastadit eahpenjuoratmánni dovdduid. Go juolgenáhcci goiká, dat sáhttá šaddat ropmon ja rahpat. Njuoskkiduvvon ja elasttálaš náhcci lea vuostálastin Fásta ja seammás veahkeha doallat julggiid čábbán ja dearvvašlačča oaidnit.
Mii lea juolgemaská ja mo dat doaibmá?
Juolgemaská lea intensiivvalaš dikšun mii lea ráhkaduvvon earenoamážit juolgenáhkkái. Dat leat dávjá hámis dego “suohkut” mat leat dievva áktiivalaš ávdnasiiguin devdon serumiin. Go bidját dáid julggiid ala, de ráhkadat mikroklihmaid mii veahkeha ávdnasiid njammáskit čiekŋaleappot náhkkái go dábálaš vuoiddas.
Maskkaid váikkuheaddji ávdnasat
Juolgemaskkat sáhttet sisttisdoallat máŋggalágan ávdnasiid, daid gaskkas:
- Njuoskkideaddji ávdnasat: Dábálaččat geavahuvvojit ávdnasat dego urea, glyseriini dahje šattuid ekstávttat. Dát čatnet njuoskkideami náhkkái ja veahkehit dan bissut liikin ja elasttálažžan.
- Goalludeaddji ja lieggudeaddji ávdnasat: Muhtin maskkat sisttisdollet maiddái liegga ávdnasiid, dego mentola dahje pipparminttu, mat addet virkistähtti ja čoaskudeaddji dovddu, mii lea earenoamáš njuoras váiban julggiide.
- Eksfolierejeaddji ávdnasat: Leat maiddái maskkat mat leat ráhkaduvvon jámas náhkkáseallaid eret sihkkuma várás. Dát dávjá sisttisdollet láđis áhčuid (dego AHA-áhčuid) mat veahkehit ođasmahttit náhki ja dahkat dan goallut.
Mo geavahit juolgemaskka ruovttus – čuovvovaš lávkkit
Juolgemaskka geavaheapmi lea álki ja heive bures oassin du iežat spa-bottus ruovttus. Čuovo dáid álkes lávkkiid vai oaččut buoremus bohtosiid:
1. Ráhkadeapmi
Álggat álo buhtis julggiiguin. Basa julggiidat liegga čáziin ja sáibbuin vai oaččut eret buot duolvašvuođa ja higi. Golle daid dárkilit, maiddái gaskaneaskkiid. Lea dehálaš ahte náhcci lea gollan ovdal go bidját maskka, vai serum beassá bures njammáskit.
2. Maskka bidjan
Raba páhka várrogasat ja váldde maskkasuohkuid olggos. Bija goappaš julggiid ala suohkuid ja váro ahte dat juksat miehtá juolggi. Dávjá suohkuin leat smávva báttit maid sáhtát giddet birra čoarbealli vai dat bissot bures. Laga dan maŋŋel iežat vuoiŋŋastit. Loahpa divdna, loga girjji dahje geahča TV:a dan áiggi go maská váikkuha – dábálaččat 20-30 minuhta, muhto dárkkis álo páhka rávvagiid.
3. Loahpaheapmi ja maŋŋelgeahčču
Go váikkuhanáigi lea dievvan, váldde suohkuid eret. Ii leat dárbu bassat julggiid. Baicce masse báhcán seruma várrogasat náhkkái dassážii go dat lea ollásit njammáskan. Veahkehit váikkuhusa bisánit, sáhtát vel vuoidat julggiidat buori juolgevuoivssiin mii lása njuoskkideami sisa.
Man dávjá galgá geavahit juolgemaskka?
Man dávjá galggat geavahit juolgemaskka, lea du juolgenáhkki dárbbuin gitta. Jos dus leat hui goikkis julggit, de sáhttá leat buorre álggos geavahit maskka oktii vahkus. Maŋŋel, go náhcci lea buorránan, de sáhtát geavahit dan juohke nuppi dahje njealját vahku dušše seailluheami dihte. Juolgemaská lea maiddái erenomáš dikšun ovdal earenoamáš dáhpáhusaid go háliidat ahte julggit oidnojit ja dovdojit erenoamáš bures, dahje guhkes ja váibadahtti beaivvi maŋŋel.
