Vreme čitanja: 8 minuta

Bistevaš vuovttahápmen idjii: feastafrisyra guhkes vuovttaide

Oahpa mo ráhkadit čáppa feastafrisyra guhkes vuovttaide mii bistá olles eahkeda, rievttes válmmaštallamiin ja hápmenteknihkaiguin.

Bistevaš vuovttahápmen idjii: feastafrisyra guhkes vuovttaide

Guhkes vuovttaid hápmen nu ahte dat bissot čábbán olles eahkeda erenoamáš dáhpáhusas sáhttá leat hástaleaddji. Dávjá volyma jávká ja gárgasat njulget iežaset jo ovdal go feasta albma láhkai álgá. Livččii goitge vejolaš oažžut bistevaš ja elegantta hámis, mii seailluha su oadjebasvuođa ja čábbodaga diimmuid mielde. Rievttes válmmaštallamiin ja teknihkaiguin sáhtát ieš ráhkadit frisyra mii orru dego livččii saloŋggas dahkkon ja mii bistá gitta iđitdii. Dás leat muhtin rávvagat mo lihkostuvvat.

Vuovttaid válmmaštallan – vuođđu bistevašvuhtii

Buot álgá vuovttaid rievttes válmmaštallamiin. Ale basa vuovttaid seamma beaivvi go áiggot daid háhpet. Vuovttat leat dávjá beare liibbat ja silkasullasaččat ođđas basson, mii dahká daid hápema váddáseabun. Buoremus lea bassat vuovttaid beaivvi ovdal. Geavat šampoo ja balssáma mat addet volyma, ja deavdde bures. Go vuovttat leat liidnavuoidan gosu, bija vuovttaide skuhppa dahje spreija mii addá volyma, erenomážit vuovttajuolggiide. Dát addá vuođu ja veahkeha frisyra bistit guhkit. Ovdel go álgolat geavahit lieggas rávdnjiid, lea dehálaš ahte vuovttat leat áibbas goikat. Lieggas rávdnjiid geavaheapmi njuoska vuovttaide sáhttá vahágahttit daid ja heikuda bohtosa.

Rievttes teknihkat bistevaš gárgasiidda

Go vuovttat leat válbmasat, lea áigi álgit hápmet daid. Bistevaš gárgasiidda lea dehálaš geavahit rievttes teknihka ja leat gierdavaš. Juoge vuovttat unnit osiide, ja bargga ovtta osiin hávil. Dát sihkkarastá ahte buot vuovttat šaddet ovttatládje liegganan ja hápmejuvvon.

Gárggastanruovddi geavaheapmi

Vállje gárggastanruovddi mii heive du vuovttatípai ja dan hámi mielde maid háliidat. Gaskasturrosaš ruovdi addá dábálaččat luonddulaš ja bistevaš gárgasiid. Bija temperatuvrra gaskamuttu sadjái vai it vahágahte vuovttaid. Gidde juohke vuovttasuorggi gárggastanruovddi birra ja doala dan das sullii 8-10 sekundda. Deháleamos lávki lea čoaskudit juohke gárgasa riekta. Go leat váldán suorggi eret ruovddis, geardde dan sormma birra ja gidde dan unna sponžžain oaivegálii. Daga ná buot vuovttasuorggiiguin. Go gárgasat čoaskujit dán hámis, dat “sevzot” ja bistet olu guhkit.

Vugiid loahpaheapmi ja seailluheapmi

Go buot gárgasat leat čoaskulan (vuordde unnimusat 15-20 minuhta), sáhtát váldit sponžžaid eret. Ale čuohčo vuovttaid dál! Geavat baicce sormmaidat ja ráfálaččat loačča gárgasiid, vai oaččut dipmaseabbo ja luonddulaččabut lávuid. Jos háliidat eanet definierejuvvon gárgasiid, sáhtát dušše vehá ravdat daid. Loahpas bija vehá vuovttaspreija. Doala spreijabottála sullii 20-30 cm vuovttain eret ja spreije ovttataso. Dát sihkkarastá ahte hápmi bissu, muhto ii daga vuovttaid roassan ja lossan.

Mo seailluhit frisyra olles eahkeda?

Go du feastafrisyra lea gárvvis, leat vel muhtin áššit maid sáhtát dahkat vai dat bistá nu guhká go vejolaš. Geahččal váldit nu unnán go vejolaš vuovttaidasat eahkeda gaitamis. Juohke háve go guoskkahat daid, sáhtát heikudit hámi ja volyma. Jos orru dego frisyra álgá njulget, sáhtát vehá sohkot oaivvi ovddos guvlui ja ravdat vuovttajuolggiid sormmaiguin vai oaččut fas volyma. Sáhttá maiddái leat buorre jurdda váldit mielde unna mátkevuovttaspreija jus dárbbašat vehá divvut eahkeda mielde. Muhto muite ahte unnán lea dávjá eanet. Čáppa, bistevaš frisyra addá dutnje iešdovddu ja luksus dovddu olles eahkedii.