Guhkes ja seaŋgges gaccat leat máŋgasa niehku, ja okta dábáleamos vugiin daid olahit lea geavahit jovkima málleid. Dát smávva, dárkilis álkiduvvon bábir- dahje plástabihtát biddjojuvvojit gácca vuollái, ja dat leat vuođđun mas hukset gácca gelain, akrylain dahje eará materiálaiguin. Rievttes teknihkain sáhttá oažžut profešunála ja čáppa bohtosa. Dán artihkkalis mii čilget mot heivehit, bidjat ja eretváldit málleid nu ahte olahat buoremus vejolaš bohtosa.
Gácca válbmen ovdal málle bidjama
Ovdal go álgá bidjat málle, lea dehálaš válbmaštallat gáccá bures. Buorre válbmaštallan sihkkarastá ahte jovkima materiála darvána bures ja ahte bohtos bistá guhká. Čuovo dáid lávkkiid:
- Buhtisteapmi: Basa gieđaid ja gaccaid bures. Geavat buhtistanávdnasa mii ii sisit oljju, ja goskkat daid dárkilit.
- Gaccabádji: Divo gaccabájiid várrogasat. Ale čuohpa daid, muhto baicce hoiga daid maŋos spesiála gaccabáhkkiin dahje oránšamuorrasákkain. Eretváldde oalle báhcci gaccabihtáid mat leat darvánan gáccái.
- Gácca bajildusa ráhkadeapmi: Geavat fiinna fiilla dahje “buffer” ja ráhkadat gácca bajildusa veaháš. Dát ii galgga leat garas fiilen, muhto dušše váldit eret bajimus gearddi mii lea šelggon, vai materiála darvána buorebut.
- Buhtisteapmi ja goikadeapmi: Buhtis gácca bures buvssain vai olles gavja manná eret. De geavat “dehydrator” dahje “cleanser” mii váldá eret buoiddi ja lieggasa gáccás. Dát lea dehálaš lávki vai jovkima materiála bissu.
Mot heivehit málle gáccái?
Málle heiveheapmi lea okta deháleamos osiin prosesas. Jos málle ii leat heivehuvvon riekta, de gácca ii šatta seaŋgges ja sáhttá álkit gahčat. Mállet bohtet iešguđetlágan hámiin ja sturrodagain, nu ahte sáhtát válljet dan mii heive buoremusat du lunddolaš gáccái ja dan hápmái maid háliidat.
Čuohppan ja heiveheapmi
Dábálaččat ferte veaháš čuohppat málle vai dat heive perfávdnát gáccái. Deháleamos lea ahte málle čuovvu lunddolaš gácca “smile line” dahje dan rájá gos gácca earrána suorpmas. Geavat smávva skárriid ja čuohpa málle nu ahte dat biddjojuvvo dárkilit gácca vuollái, almmá ahte gaskkat eai báze. Málle galgá maid heivehuvvot suorpma geaži hápmái. Jos gáccát leat govdat dahje seakkut, de málle ferte heivehuvvot dan mielde.
Málle bidjan čielga láhkai
Go málle lea heivehuvvon, de lea áigi bidjat dan sadjásis. Dárkivuohta lea dásge dehálaš.
- Sojaheapmi: Ovdal bidjama, sojahat málle veaháš vai dat oažžu lunddolaš C-hámis gova. Dát veahkeha dan bissehit seaŋggis hámis go bidjat materiála.
- Bidjan gácca vuollái: Bija málle várrogasat gácca friddja ravdda vuollái. Sihkkaras ahte ii leat gaska gácca ja málle gaskkas. Málle galgá leat njuolga jovkosa gáccas, ii menddo badjin ii ge menddo vuollin. Jos dat lea menddo vuollin, de jovkosa gácca šaddá menddo vulosgorru. Jos dat lea menddo badjin, de gácca šaddá eahpelunddolaš.
- Gidden: Go málle lea rievttes sajis, de darvvet dan geažiid oktii suorpma vuolde. Sihkkaras ahte dat lea gitta ja ahte dat ii lihka go álgá bidjat jovkima materiála. Málle gurut ja olgeš bealit galget leat dásis ja čovdojuvvon oktii nu ahte dat ráhkada symetralaš hámi.
Málle eretváldin ja loahppa
Go leat bidjan jovkosa materiála (gela dahje akryla) málle ala ja dat lea gorrán lámpá vuolde (jos lea gela) dahje áimmus (jos lea akryla), de sáhtát váldit málle eret. Eretváldin galgá leat várrogas vai it vahágahtte ođđa gácca. Álggat dábálaččat nu ahte rabat málle vuolde ja de geasat dan várrogasat eret gáccas. Dábálaččat dat luovvana álkit. Go málle lea eret, sáhtát fiillain háhmet gácca dan hápmái maid háliidat ja loahpas bidjat bajimus gearddi (“top coat”) vai dat šelggoda ja bissu guhká.
