Vreme čitanja: 5 minuta

Hybrida-pedikyra ivnnit: Mo válljet ja bidjat ivnniid guottáide

Oahpa mo válljet ivnni ja dahkat guhkesáigásaš ja čáppa hybrida-pedikyra ruovttus vai juolggit leat álo eleganttat.

Hybrida-pedikyra ivnnit: Mo válljet ja bidjat ivnniid guottáide

Čáppis pedikyra lea dehálaš oassi olleslaš hámi dikšumis, ja dat addá midjiide nana ja sihkkaris dovddu, earenoamážit go geassit ohcat geahpas gápmagiid. Hybrida-pedikyra lea fantástalaš čoavddus sidjiide geat háliidit guhkesáigásaš ja bánssolaš bohtosa. Rievttes ivnni válljen ja lága rievttes bidjan leat guovddáš áššit jus háliidat oažžut čáppa ja bistevaš pedikyra. Dán artihkkalis mii muitalit mo válljet heivvolaš hybrida-lága ivnni ja čilget lávkkiid mielde mo galggat dahkat dan ruovttus.

Mo válljet heivvolaš pedikyra ivnni?

Ivnni válljen lea persovnnalaš ášši, muhto leat muhtun njuolggadusat mat sáhttet veahkehit dahkat mearrádusa. Vállje ivnni mii heive du persovnnalašvuhtii, dillái dahje vaikko jahkodahkii. Rievttes ivdni sáhttá deattuhit du čáppisvuođa ja lasihit stiilii erenoamáš elemeantta.

Giđa ja geasi ivnnit

Go beaivváš báitá ja luondu lihkká, de mii maid dávjá válljet čielgasat ja eallánet ivnniid. Giđđat ja geassit leat pastellaivnnit dego liekkus ruvses, láđasfiskes ja mintavárri hui bivnsuit. Maiddái neonaivnnit, dego čuovgi ruoná dahje energiijalaš oránša, heivejit bures geassebeaivviide ja deattuhit beaivváduvvon liikki čábbuda. Viergeivnnit leat maiddái álo buorre válljen, go dat addet guottáide ođđa ja elegantta oainnu.

Čavčča ja dálvvi ivnnit

Go ilmmát čoasku, mii dávjá válljet jaskadat ja čiekŋaleabbo ivnniid. Čavčča bivnnuheamos ivnnit leat čiekŋalis ruoksadat, dego burgunder, ja maiddái seavdnjatruoná, šokoládabruvnna ja liekkus beigevárit. Dálvit fas heivejit bures seavdnjat alit, čáhppes ja silba- dahje golleivnnit mat addet veháš luksusa ja heivejit bures feastaide. Dát ivnnit leat eleganttat ja sobbalit bures galbmo beaivviid áigge.

Guottáid ráhkadeapmi hybrida-pedikyrii

Ovdel go álggát lákket, lea dehálaš ráhkadit guottáid ja juolggiid albma láhkai. Dát sihkkarastá ahte lákka bistá guhkit ja ahte loahppaboađus lea profeššunealla.

  • Juolgebáttar: Álggat liekkus juolgebáttariin masa lasihat sáltti dahje spesiála juolgebuhtistanávdnasiid. Dat dipmuda liikki ja guottáduoluid.
  • Guottáid hábmema: Goikad juolggiid ja fiilo guottáid hávilaston hápmái. Muitte fiilostit dušše ovtta guvlui vai guohtun ii riekča.
  • Guottáduoluid dikšun: Geavat spesiála golggádusa guottáduoluid dipmemii, ja de dirdde daid várrogasat eret muorrasábiin. Varo čuohppamis duoluid, go dat sáhttet suodjalit infekšuvnnaid vuostá.
  • Guottá bajildusa njuovžudeapmi: Njuovžilgoađe várrogasat guottá bajildusa njuovžunfiillain. Dát dahká ahte lákka tarttá buorebut.
  • Buhtisteapmi: Loahpas buhtis guottáid buoiddis ja gavjjas spesiála buhtistangolggádusain. Dat lea dehálaš vai vuođđolákka beassá bures njoassut.

Hybrida-lága bidjan lávkkiid mielde

Go guottát leat ráhkaduvvon, sáhtát álgit bidjat hybrida-lága. Lea dehálaš leat dárkil ja bidjat asehis gearddiid.

  • Vuođđolákka: Bija asehis gearddi vuođđolága (base coat). Dat suddje guottá ivdnejuvvo mis ja dahká ahte ivdnelákka bistá guhkit. Goikad dan UV- dahje LED-lámpu vuolde dan áiggi mii lea merkejuvvon buvtta rávvagiin.
  • Ivdnelákka: De bija vuosttaš asehis gearddi válljejuvvon ivdnelágas. Várut ahte it guoskka guottáduoluide. Goikad lámppu vuolde. Dasto bija nuppi gearddi vai ivdni šaddá čiekŋaleabbo ja dássedeabbo. Goikad fas lámppu vuolde.
  • Badjelákka: Bija loahpas badjelágan (top coat) mii addá bánssu ja suodjala pedikyra vahágiid vuostá. Muitte maiddái lákket guottá geaži. Goikad dan maiddái lámppu vuolde.
  • Njálgga gearddi sihkkun: Maŋŋel go badjelákka lea goikadan, báhcá dávjá njálgga geardi. Sihko dan eret buhtistangolggádusain mii lea ráhkaduvvon dasa.

Mo dikšut hybrida-pedikyra vai dat bistá guhkit?

Rievttes dikšun go olet juo lákken lea dehálaš vai pedikyra bistá čáppán ja bánssusin guhkit áiggi. Muhtun álkes rávvagat veahkehit du seailluhit bohtosa vahkui. Juohke beaivve vuoidda guottáduoluid spesiála oljjuin vai dat bissot dipmát ja dearvašat. Geavat maiddái beaivválaččat juolgevuoivasiid vai olles juolgi ja lihtti bisse dearvvasin ja dipmádin. Go barggat ruovttus, geahča váruhit juolggiid nannosit buhtistangávdnasiin, mat sáhttet vahágahttit lága. Loahpas, vállje gápmagiid mat eai leat beare báhkkat, vai it deatta beare olu guottáide.